Meie päev algas 6:30, et 7:00 alustada oma esimese treeninguga. Minu jaoks oli varajane ärkamine raske ja sellisel kella ajal ei meeldi basseini hüpata. Kõndisime basseini suure ringiga ning pärast teistelt eestlastelt küsides tuli välja, et otsem on tulla mööda erinevaid tänavaid. Pärast trenni lõppu tegimegi nii. Kuna hommikust polnud veel söönud, siis olid kõigil kõhud tühjad ja mööda tundmatuid tänavaid kõndides, mis kindlasti tuli pikem tee kui hommikul, polnud meil suurem huvi linnas ekselda. Vähemalt paar korda pidime ümber pöörama ning mingi maa tagasi kõndima, sest olime Google Mapsi järgi valesti läinud. Siiski jõudsime hotelli ja saime hommikust sööma minna. Kuigi hotellis on halb Wi-Fi ning nelja inimese jaoks väike tuba, siis söök on päris hea. Siin on suur valik, mida eelmisel aastal teises hotellis polnud.
Pärast sööki saime natukene puhata, kuid siis kogunesime alla basseini juurde. Nimelt oli plaan minna randa, kus teeme enda teise trenni ehk jooksu. Basseini juures istudes hakkas järjekordselt veidi tibutama, mis õnneks jäi järgi ning ei nurjanud meie plaane. Ilmaga meil seekord vedas.
Enne randa jõudmist tulime alla treppidest, mis on kindlasti iga treeneri unistus trepijooksuks. Rannas jooksime liivas oma pool tundi, pärast mida tegime veel erinevaid harjutusi. Liivaseid käsi loputasime meres, mis on praegugi veel vägagi jahutav.
Ka pärast lõunat ei olnud meil kuigi palju aega puhata. Pakkisime uuesti enda trennikoti ja asusime teele. Muidugi tahame leida kõige lühemat teed basseinini, mida vist siiani pole täpselt paika saanud, kuid ekslesime oma pool tundi tänavatel. Kõndisime juba päris pikalt, kui treener otsustas ümber pöörata ning hotelli poole tagasi kõndida. Siiski ütlesin teistele: “Ma usun Kristisse!” Seda seoses sellega, et me ikka jõuame basseini. Samuti olin nii mina kui ka Hendrik jalga pannud plätud, millega oli tänavatel libe liikuda, sest teed olid vihmast märjad.
Lõpuks jõudsime basseini juurde, kus oli jäänud veel poolteist tundi aega, et vees ujuda. Ujumise ajal tuli isegi päike välja, mis kõigile teistele peale minu jättis juba korralikud randid. Trenn tehtud, kõndisime tagasi hotelli poole ja panime paika ka kindla marsruudi, kuidas homme hommikul trenni kõnnime. Hotellini oli jäänud veel alla 100m kui Hendrik ütles, et hotellini on raudselt 1km veel. Vastasin talle, et hotell on täpselt meie ees.
Otsustasime, et teeme venitused kell 21:00. Õhtusöök pidi olema kell 18:00, kuid täpselt sellel kella ajal koputati meie uksele. Heli, Marleene ja Anete olid restorani ukse taga käinud ning õhtusöök oli hoopis kell 19:00. Tüdrukud otsustasid treeneriga rääkida, et teeks kohe venitused ära, mida ka tegime. Kuna jõusaal oli liiga väike olnud, siis leidsime mänguväljaku, ainsa koha, kus saame oma venitusi teha.
Homme hommikul peame 6:40 hotellist startima, et kell 7:00 vette hüpata. Ärkamine saab kindlasti raske olema.